Stress ja vaimne koormus: rahu leidmine igapäevaelus

Vaimne koormus: millest me räägime?

Vaimne koormus on nähtamatu korraldamise ja ettenägemise töö: ülesannetele mõtlemine, nende planeerimine, kontrollimine, kas need on tehtud, kuupäevade, paberimajanduse, sisseostude ja sünnipäevade meelespidamine. Isegi kui ülesande täidab keegi teine, kannab koormat see, kes peab seda meeles pidama.

See puudutab nii tööd kui ka isiklikku elu ning koguneb. Sageli on see leibkondades ebavõrdselt jagatud ja koormab endiselt tugevalt naisi.

Teatud hulk stressi on osa elust: see on keha normaalne reaktsioon nõudlikule olukorrale ja aitab meil sellega toime tulla. Probleem tekib siis, kui stress muutub pidevaks ja taastumiseks ei jää aega.

Märgid, et sinu vaimne koormus on liiga raske

Keha ja meel annavad sageli märku enne, kui me seda märkame. Jälgi järgmist:

• väsimus, mis ei kao, isegi pärast ööund;
• uinumisraskused, sest tegemiste nimekiri jookseb peas ringi;
• ebatavaline ärrituvus, pisiasjade peale plahvatamine;
• unustamine ja keskendumisraskused;
• tunne, et sa ei saa kunagi peatuda või puhkust nautida ilma süütundeta;
• füüsilised pinged: kael, õlad, kokku surutud lõuad, peavalud.

Need tunnused ei ole spetsiifilised ja võivad olla muude põhjustega. Kui need püsivad, räägi oma perearstiga.

Kuidas vaimset koormust vähendada?

Asi ei ole selles, et rohkem teha, vaid teisiti mõelda. Siin on see, mis toimib minu ja paljude minu lähedaste jaoks.

Tühjenda oma pea paberile

Üks ainus nimekiri ühes kohas (märkmikus või rakenduses), mitte kleepmärkmed igal pool. Mis on kirja pandud, seda ei pea enam meeles pidama.

Sea tõesti prioriteete

Vali igal hommikul kolm tähtsat asja, mida sel päeval teha. Kõik muu on boonus. Sa ei saa teha kõike ja see ei ole läbikukkumine.

Jaga, mitte ainult delegeeri

Kodutööde jagamine on hea. Nende meelespidamise vastutuse üleandmine on veel parem. Näiteks: „sina hoolitsed laste arstiaegade eest algusest lõpuni“, mitte „kas sa saad broneerida aja, mille ma sulle üles kirjutasin?“.

Lepi „piisavalt heaga“

Lihtne eine, mitte päris korras kodu, lühem e-kiri: keegi ei pane seda sulle pahaks ja säästad energiat.

Õpi ütlema ei

Iga „jah“ uuele palvele on „ei“ puhkehetkele. Sul on lubatud võtta aega järelemõtlemiseks, enne kui nõustud.

Kuidas stressiga igapäevaselt toime tulla: minu väikesed rituaalid

Rahu leidmine ei pruugi võtta palju aega. Sageli teevad head just väikesed, korduvad rituaalid.

• Hinga aeglaselt. Hinga nina kaudu sisse nelja lugemise ajal, seejärel õrnalt suu kaudu välja kuue lugemise ajal. Mõnest minutist piisab tõeliseks pausiks.
• Liigu iga päev. Jalutuskäik, soovitatavalt õues päevavalguses, aitab end paremini tunda ja pingeid vabastada.
• Lülita teavitused välja teatud kellaaegadel ja pane telefon õhtul endast eemale.
• Pea tõelist lõunapausi, ekraanist eemal.
• Kingi endale õrn hetk: aeglaselt rüübatav kuum taimetee, kiirustamata dušš, mõni lehekülg raamatust.
• Hoia sidet: kõne sõbrale, aeg lähedasega. Rääkimine kergendab koormat.

Õhtul teen väikese „väljalülituse“: kirjutan paberile, mis järgmiseks päevaks jääb, ja panen siis märkmiku kinni. Nimekiri on kindlas kohas ja mu meel saab puhata.

Uni, toit, pausid: olulised põhitõed

Uni

See on sageli stressi esimene ohver, kuid just see aitab meil taastuda. Mine magama kindlatel kellaaegadel, väldi ekraane tund enne magamaminekut ja hoia oma magamistuba vaikse, pimeda ja jahedana.

Toitumine

Kui oleme ülekoormatud, jätame toidukordi vahele või näksime. Proovi säilitada kolm lihtsat ja mitmekesist toidukorda puu- ja köögiviljade, täisteratoodete ja valguga. Piira liigset kohvi, eriti pärastlõunal, ning alkoholi.

Toidulisandid, mõõdukalt

Ükski toidulisand ei pane stressi ega vaimset koormust kaduma. Kui aga sinu toitumine on kiirel perioodil vähem mitmekesine, on mõnel toitainel tunnustatud roll: näiteks mitu B-vitamiini ja C-vitamiin aitavad vähendada väsimust ja kurnatust. Toidulisandid ei tohiks asendada mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku eluviisi. Küsi nõu tervishoiutöötajalt, kui võtad ravimeid, oled rase või imetad.

Millal abi küsida?

Abi saamises ei ole midagi häbiväärset. Soovitan rääkida oma perearstiga, kui:

• väsimus, unehäired või ärrituvus on kestnud mitu nädalat;
• tunned end pidevalt ülekoormatuna, ilma hingetõmbeajata;
• sa kaotad huvi või rõõmu asjade vastu, mida varem nautisid;
• sul on füüsilised tunnused, mis sind muretsema panevad (südamekloppimine, sagedased peavalud, seedeprobleemid);
• sinu olukord tööl muutub raskesti talutavaks.

Sinu perearst saab sind vajaduse korral suunata psühholoogi juurde. Tööl on töötervishoiuarst veel üks inimene, kellega rääkida. Ja kui elad läbi tõsise kriisi hetke, helista Prantsusmaal numbril 3114, tasuta riiklikule enesetappude ennetamise liinile, mis on avatud 24/7, või hädaolukorras numbril 15.

KKK